Allikas: www.industrial-lasers.com
Laserite eksport ja valitsuse toetus kasvavad jätkuvalt
Koray Eken
Türgi pikaajaliste väljavaadete liikumapanevaks jõuks on mitmekesine majandus, lähedus Euroopale, Lähis-Idale ja Kesk-Aasiale, integratsioon välisturgudega, ELiga ühinemise väline ankur, kindel majandusjuhtimine ja struktuurireform. Alates 2001. aasta kriisist on riigil olnud üks edukamaid majanduskasvu näitajaid maailmas, kusjuures majanduskasv oli aastatel 2002–2008 27 järjestikust kvartalit tänu tootlikkuse kasvule, saades maailma suuruselt 17. majanduseks.
Masinatööstus, mis on kõigi riikide industrialiseerimise seisukohalt ülioluline, on olnud Türgi industrialiseerimisprotsessi liikumapanev jõud, kusjuures kiire kasv põhineb kõrge lisandväärtusega toodetel ja panusel teistesse sektoritesse. Selle tulemusel on masinatööstus olnud edukam kui teised töötleva tööstuse harud ning ekspordi maht on pidevalt olnud kõrgem Türgi tööstusharude ekspordi keskmisest. Toodetud masinate väärtuse poolest on Türgi Euroopas kuuendal kohal.
Türgi masinatööstus on alates 1990. aastast kasvanud ligi 20% aastas. Masinate tootmine hakkas moodustama üha suuremat osa riigi ekspordist ja 2011. aastal ületas see 11,5 miljardit dollarit (8,57%) koguekspordist (134,9 miljardit dollarit), mis oli 22,8% suurem kui eelmisel aastal.
Riigi 100. aastapäevaks 2023. aastal seati masinatööstusele ambitsioonikas ekspordieesmärk saavutada 100 miljardi USA dollari suurune eksport, mille osakaal maailmaturust oleks 2,3%. Türgi masinatööstuse aastane liitkasvumäär (CAGR) prognoositi 2023. aastaks 17,8%, samal ajal kui sektori osakaal Türgi ekspordis oli eeldatavasti vähemalt 18%.
VKEd
Türgi masinatööstuse kasvu toetavad väga konkurentsivõimelised ja kohanemisvõimelised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), mis moodustavad suurema osa tööstustoodangust. Türgi VKEd pakuvad noort, dünaamilist ja hästi koolitatud tööjõudu koos professionaalse töökeskkonnaga. VKEde finantsvajaduste rahuldamiseks pakutakse mõningaid stiimuleid, sealhulgas tollimaksuvabastust, käibemaksuvabastust imporditud ja kodumaalt ostetud masinate ja seadmete puhul, eelarvest krediidi eraldamist ja krediidigarantii tuge. Samamoodi panustab Väikeste ja Keskmise Suurusega Tööstuste Arendamise Organisatsioon (KOSGEB) VKEde tugevdamisse märkimisväärselt mitmesuguste rahastamisvahendite kaudu, näiteks R.&D, ühisrajatised, turu-uuringud, investeerimisobjektid, turundus, eksport ja koolitus. 2011. aastal kulutas KOSGEB sellele toetusele 208,3 miljonit dollarit.
Masinatööstuse sektorite osakaalu suurenemise tulemusel kõrgtehnoloogiat sisaldava tööstusliku ekspordi kogumahus, R&D-kulutused on viimasel ajal hakanud tõusma. 2010. aastal R&D kulutused olid kokku 6,5 miljardit dollarit, mis moodustas 0,84% SKPst. R suurendamiseks ja ergutamiseks&D tegevustes pakuvad valitsusasutused R-ile palju stiimuleid&D.
Industrial Laser Solutions on jälginud Lääne-Aasia piirkonna ja eriti Türgi olulisust üha olulisema laserituruna. Näiteks on IPG Photonics avanud uue kontori Türgis Istanbulis, et pakkuda kohalikku tuge ja teenindust ettevõtte kiudlaserite jaoks Türgis ja lähiriikides. See näitab IPG pühendumust piirkonnale, mis võimaldab ettevõttel pakkuda kiiret ja otsest tehnilist tuge arvukatele laserlõikuse originaalseadmete tootjatele Türgis, kes kasutavad nende suure jõudlusega kiudlasereid.
Lasertöötluse ajalugu Türgis
Lasertöötluse ajalugu Türgis algas lõikerakendustega 1990. aastatel, kui auto- ja kaitsetööstuse ettevõtetesse paigaldati imporditud lõikemasinaid, täpsemalt Euroopa masinatootjate tooteid. Tänapäeval on laserid lõikamiseks endiselt levinud. Kuni 2010. aastani domineerisid CO2-laserid kilovatt-taseme tööriistadena nii õhukeste kui ka paksude metallide 2D-lõikamiseks. Seejärel tulid kiudlaserid tugevalt esile.
Trumpf ja Rofin-Sinar on CO2-laserite juhtivad tarnijad, samas kui IPG domineerib kiudlaserite, eriti märgistus- ja kilovatt-laserite osas. Ka teised suured tarnijad, näiteks SPI Lasers ja Rofin-Sinar, pakuvad kiudlasertooteid.
Paljud ettevõtted integreerivad lasersüsteeme ülaltoodud alamsüsteemide abil. Mõned neist ekspordivad integreeritavaid tooteid ka USA-sse, Indiasse, Saksamaale, Venemaale ja Brasiiliasse. Durmazlar (Bursa, Türgi <000000 #8211; http//tr.durmazlar.com.tr), Ermaksan (Bursa <000000 #8211; www.ermaksan.com.tr), Nukon (Bursa <000000 #8211; www.nukon.com.tr), www.servonom.com.tr), Coskunöz (Bursa <000000#8211; www.coskunoz.com.tr) ja Ajan (Izmir <000000#8211; www.ajamcnc.com) moodustavad Türgi laserituludest suurima osa, kusjuures Durmazlar on Türgi suurim laserlõikusmasinate integraator. Durmazlar, mis alustas CO2-laserlõikusmasinatega, on viimased mitu aastat tootnud kilovatt-kiudlaserlõikusmasinaid. See ettevõte toodab nüüd üle 40 lõikemasina kuus, millest 10 on nüüd kilovatised kiudlaserseadmed. Tänapäeval panustavad 50 000 Durma masinat erinevate tööstusharude efektiivsusse üle maailma.
Ermaksan on teine juhtiv masinaehitusettevõte, mis toodab aastas üle 3000 masina, millest enamik on integreeritud CO2-laseritega. Nüüd pakuvad nad ka kilovatt-kiudlaserpasinaid.
Nukon võttis kasutusele kiudlaserid ja eksportis esimese neljast toodetud masinast. Ettevõte investeerib <000000#8364;3 miljonit eurot, et lühendada praegust tootmisprotsessi 60 päevalt 15 päevale.
Servenom asutati 2007. aastal ja alustas oma tootmist CNC-laserlõikuse ja -märgistamise ning CNC-plasmametallitöötlusmasinate tootmisega. Selle eesmärk on saada oma sektori üheks eelistatuimaks kaubamärgiks maailmas. Coskun oma 200 miljoni euro suuruse käibegaöz alustas tegevust paralleelselt Türgi töötleva tööstuse tööstusega 1950. aastal ja on nüüdseks üks juhtivaid tööstuskontserne. Ajan asutati 1973. aastal ja viimastel aastatel on see keskendunud lehtmetalli lõikamisele ja vormimisele.
2005. aastal oli Türgi laserite eksport kokku 480 000 dollarit (23 laserit), samas kui laserite import oli 45,2 miljonit dollarit (740 laserit). Need määrad tõusid järk-järgult igal aastal, välja arvatud 2009. aastal, mil ülemaailmse majanduslanguse mõjud tabasid, ja impordimäärad langesid 81,6 miljonilt dollarilt 2008. aastal 46,9 miljoni dollarini. 2010. aasta lõpuks olid intressimäärad peaaegu kõik oma kaotused tagasi teeninud.
Sellest hoolimata ei mõjutanud majanduslangus ekspordimäärasid, mis tõusid sel aastal 7,6 miljonilt dollarilt 17,7 miljoni dollarini. 2011. aastal oli Türgi laserite ekspordi kogumaht umbes 27,8 miljonit dollarit (126 laserit). Võrreldes ekspordinumbritega oli laserite import suurem, kokku 104,3 miljonit dollarit (1630 laserit). Siiski arvatakse, et impordi- ja ekspordinumbrid on suuremad laserite puhul, mida imporditakse või eksporditakse osana süsteemidest, millel on erinevad, isegi mõnikord valed, HS-koodid (kaubamärkide rahvusvaheline standardkood).
Olulised tööstusharud
Türgi on viimase 20 aasta jooksul astunud olulisi samme kaitsetööstuses. Olles varem välisriikidest sõltuv riik, arendab ja toodab Türgi tänapäeval oma kohalikke tooteid riiklike võimaluste kaudu. Kaitsetööstuse asekantsleri esitatud 2012.–2016. aasta strateegilises plaanis on eesmärk saavutada kaitsetööstuse ekspordiks 2 miljardit USA dollarit. Seega on kaitseettevõtete seas suur nõudlus lasertehnoloogia kaasamiseks arendusse ja tootmisse.
Türgi tööstusstrateegia aruandes aastateks 2011–2014 määrati riigi üldiseks strateegiliseks eesmärgiks „Türgi tööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendamine ning ülemineku kiirendamine tööstusstruktuurile, millel on suurem osakaal maailma ekspordis, kus toodetakse peamiselt kõrgtehnoloogilisi tooteid kõrge lisandväärtusega, kus on kvalifitseeritud tööjõud ning mis on samal ajal tundlik keskkonna ja ühiskonna suhtes“. Selle eesmärgi saavutamiseks on üks peamisi strateegilisi eesmärke „suurendada kesk- ja kõrgtehnoloogiliste sektorite osakaalu tootmises ja ekspordis“. Selle eesmärgi saavutamisele keskenduvate peamiste valdkondadena on määratletud energia-, toidu-, auto-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, "laser- ja optilised süsteemid" ning masinaehitustehnoloogiad.
Teaduse ja tehnoloogia ülemnõukogu (SCST) on kõrgeim teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (TI) poliitikakujundamise organ, mida juhib peaminister, kellel on otsustusõigus riikliku TTI-poliitika osas. SCST 23. kohtumisel 2011. aastal rõhutati, et kõrge lisandväärtusega sektorid, mis parandavad majanduslikku heaolu, pakuvad tehnoloogia täiustamist ja suurendavad konkurentsivõimet, jätkuva R-i abil&D, tuleb pidada olulisteks sektoriteks, mis suurendavad Türgi konkurentsivõimet ja tagavad jätkusuutliku arengu. Optikasektorit peetakse üheks selliseks võimsaks sektoriks.
Kuigi olukord laseritööstuses on tänu lõikesektori ja kaitsetööstuse kiudlaserite vastu tuntavale huvile kiiresti paranenud, ei olnud Türgis lasereid toodetud ja kõik lasermoodulid imporditi välismaalt. Isegi ilma kaitsetööstuse andmeteta oli laserite import umbes 100 miljonit dollarit. Seega kuulutati optika- ja lasertehnoloogia strateegiliseks tehnoloogiavaldkonnaks, mida valitsus toetab. Näiteks asutati valitsuse toel 2007. aastal FiberLAST (Ankara - www.fiberlast.com.tr), mis oli esimene tööstusettevõte, mis tegeles R-iga.&D-aktiivsus kiudlaseri piirkonnas. Ettevõte projekteerib, arendab ja toodab kiudlasereid Türgis (vt külgriba „Türgi kiudlaserite pioneer”).
Nagu sellest aruandest näha, on Türgist saanud elav tööstuslike lasersüsteemide turg ning riik on arendanud välja ka laieneva süsteemitarnijate baasi, mis teeb edusamme paljudel rahvusvahelistel turgudel. Alanud on algne kodumaine lasertegevus, mis hakkab rahuldama süsteemiintegraatorite vajadusi. ✺
Türgi kiudlaseri pioneer
FiberLAST (Ankara) oli esimene tööstusettevõte, mis tegeles kiudlaseriga R&D tegevus Türgis. See asutati 2007. aastal Türgis kiudlaserite kavandamiseks, arendamiseks ja tootmiseks. Ülikoolipõhiste koostööpartnerite rühma toel tegutseb FiberLASTi R&D-meeskond on välja töötanud oma patenteeritud kiudlaserid. Ettevõte arendab ja toodab kiudlasereid koostöös Bilkenti ülikooli ja Lähis-Ida tehnikaülikooliga (METU). Kuigi peamine fookus on tööstussüsteemidel, võib ettevõte arendada ka kiudlasersüsteeme klientide erivajaduste ning akadeemiliste ja teaduslike rakenduste jaoks. FiberLAST on meelitanud märkimisväärseid valitsuse investeeringuid&D rahastamist, olles sõlminud teaduslepingud KOSGEB-iga (valitsuse organisatsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks) ja TUBITAK-iga (Türgi teadus- ja tehnoloogiauuringute nõukogu). FiberLASTil on võimekus järgida akadeemilisi edusamme ja rakendada neid oma toodetes ning arendada patenteeritud ja uuenduslikke tooteid kogu maailmas. Nende lähenemisviisidega. Selle väljatöötatud kiudlasertehnoloogia on juba märgistusrakenduste turul.
