Allikas: www.industrial-lasers.com
Laserite eksport ja valitsuse toetus kasvavad jätkuvalt
Koray Eken
Türgi pikaajaliste väljavaadete liikumapanevaks jõuks on mitmekesine majandus, lähedus Euroopale, Lähis-Idale ja Kesk-Aasiale, integratsioon välisturgudega, ELiga ühinemise väline ankur, kindel majandusjuhtimine ja struktuurireformid. Alates 2001. aasta kriisist on riigil olnud üks edukamaid majanduskasvu näitajaid maailmas, kusjuures majanduskasv toimus 27 järjestikust kvartalit aastatel 2002–2008 tänu tootlikkuse kasvule, saades maailma suuruselt 17. majanduseks.
Masinatööstus, mis on kõigi riikide industrialiseerimise seisukohalt ülioluline, on olnud Türgi industrialiseerimisprotsessi liikumapanev jõud, mille kiire kasv põhineb kõrge lisandväärtusega toodetel ja panusel teistesse sektoritesse. Selle tulemusena on masinatööstus olnud edukam kui teised töötleva tööstuse harud ning ekspordi arv on pidevalt olnud kõrgem Türgi tööstusharude ekspordi keskmisest. Toodetud masinate väärtuse poolest on Türgi Euroopas kuuendal kohal.
Türgi masinatööstus on alates 1990. aastast kasvanud ligi 20% aastas. Masinate tootmine hakkas moodustama üha suurema osa riigi ekspordist ja 2011. aastal ületas see 11,5 miljardit dollarit (8,57%) koguekspordist (134,9 miljardit dollarit), mis oli 22,8% suurem kui eelmisel aastal.
Riigi 100. aastapäevaks 2023. aastal seati masinatööstusele ambitsioonikas ekspordieesmärk jõuda 100 miljardi USA dollarini, mille osakaal oleks 2,3% maailmaturust. Türgi masinatööstuse liitkasvumääraks prognoositi 2023. aastaks 17,8%, samas kui sektori osakaal Türgi ekspordis oli eeldatavasti vähemalt 18%.
VKEd
Türgi masinaehitussektori kasvu toetavad väga konkurentsivõimelised ja kohanemisvõimelised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), mis moodustavad tööstustoodangu põhiosa. Türgi VKEd pakuvad noort, dünaamilist ja hästi koolitatud tööjõudu koos professionaalse töökeskkonnaga. VKEde finantsvajaduste rahuldamiseks pakutakse mõningaid stiimuleid, sealhulgas tollimaksuvabastust, käibemaksuvabastust imporditud ja kodumaalt ostetud masinate ja seadmete puhul, krediidi eraldamist eelarvest ja krediidigarantii tuge. Samuti panustab Väikese ja Keskmise Suurusega Tööstuse Arengu Organisatsioon (KOSGEB) VKEde tugevdamisse märkimisväärselt erinevate toetusvahendite abil rahastamise, teadus- ja arendustegevuse, ühiste rajatiste, turu-uuringute, investeerimiskohtade, turunduse, ekspordi ja koolituse valdkonnas. 2011. aastal kulutas KOSGEB sellele toetusele 208,3 miljonit dollarit.
Masinatööstuse sektorite osakaalu suurenemise tulemusel kõrgtehnoloogiat sisaldavate tööstustoodete ekspordis on teadus- ja arendustegevuse kulutused viimasel ajal hakanud kasvama. 2010. aastal ulatusid teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku 6,5 miljardi dollarini, mis moodustas 0,84% SKPst. Teadus- ja arendustegevuse suurendamiseks ja ergutamiseks pakuvad valitsusasutused teadus- ja arendustegevuseks mitmeid stiimuleid.
Industrial Laser Solutions on jälginud Lääne-Aasia piirkonna ja eriti Türgi olulisust üha olulisema laserituruna. Näiteks on IPG Photonics avanud uue kontori Istanbulis Türgis, et pakkuda kohalikku tuge ja teenust ettevõtte kiudlaseritele Türgis ja naaberriikides. See näitab IPG pühendumust piirkonnale, mis võimaldab ettevõttel pakkuda kiiret ja otsest tehnilist tuge arvukatele laserlõikuse originaalseadmete tootjatele Türgis, kes kasutavad nende suure jõudlusega kiudlasereid.
Lasertöötluse ajalugu Türgis
Lasertöötluse ajalugu Türgis algas lõikerakendustega 1990. aastatel, kui imporditud lõikemasinaid, täpsemalt Euroopa masinatootjate tooteid, paigaldati auto- ja kaitsetööstuse ettevõtetesse. Tänapäeval on lõikelaserid endiselt levinud. Kuni 2010. aastani domineerisid CO2-laserid kilovatt-tasemel tööriistadena nii õhukeste kui ka paksude metallide 2D-lõikamiseks. Seejärel tulid jõuliselt esile kiudlaserid.
Trumpf ja Rofin-Sinar on CO2-laserite juhtivad tarnijad, samas kui IPG domineerib kiudlaserite, eriti märgistus- ja kilovatt-laserite osas. Ka teised suured tarnijad, näiteks SPI Lasers ja Rofin-Sinar, pakuvad kiudlasereid.
Paljud ettevõtted integreerivad lasersüsteeme ülaltoodud alamsüsteemide abil. Mõned neist ekspordivad integreeritud tooteid ka USA-sse, Indiasse, Saksamaale, Venemaale ja Brasiiliasse. Durmazlar (Bursa, Türgi – http://tr.durmazlar.com.tr), Ermaksan (Bursa – www.ermaksan.com.tr), Nukon (Bursa – www.nukon.com.tr), Servenom (Kayseri – www.servonom.com.tr), Coskunöz (Bursa – www.coskunoz.com.tr) ja Ajan (Izmir – www.ajamcnc.com) moodustavad Türgi laserituludest suurima osa, kusjuures Durmazlar on Türgi suurim laserlõikusmasinate integraator. Durmazlar, mis alustas CO2-laserlõikusmasinatega, on viimased paar aastat tootnud kilovatt-kiudlaserlõikusmasinaid. See ettevõte toodab nüüdseks üle 40 lõikemasina kuus, millest 10 on nüüd kilovatt-kiudlaserid. Tänapäeval panustavad 50 000 Durma masinat erinevate tööstusharude efektiivsusse kogu maailmas.
Ermaksan on veel üks juhtiv masinaehitusettevõte, mis toodab aastas üle 3000 masina, millest enamik on integreeritud CO2-laseritega. Nüüd pakuvad nad ka kilovatt-kiudlaserpinguid.
Nukon võttis kasutusele kiudlaserid ja eksportis esimese neljast toodetud masinast. Ettevõte investeerib 3 miljonit eurot, et lühendada praegust tootmisprotsessi 60 päevalt 15 päevale.
Servenom asutati 2007. aastal ja alustas tootmist CNC-laserlõikuse ja -märgistamise ning CNC-plasmametallitöötlusmasinate tootmisega. Ettevõtte eesmärk on saada oma sektori üheks eelistatuimaks kaubamärgiks maailmas. Oma 200 miljoni euro suuruse käibega alustas Coskunöz tegevust paralleelselt Türgi töötleva tööstuse kõrval 1950. aastal ning on nüüdseks üks juhtivaid tööstuskontserne. Ajan asutati 1973. aastal ja viimastel aastatel on ettevõte keskendunud lehtmetalli lõikamisele ja vormimisele.
2005. aastal oli Türgi laserite eksport kokku 480 000 dollarit (23 laserit), samas kui laserite import oli 45,2 miljonit dollarit (740 laserit). Need määrad kasvasid järk-järgult igal aastal, välja arvatud 2009. aastal, mil ülemaailmse majanduslanguse mõjud tabasid, ja impordimäärad langesid 81,6 miljonilt dollarilt 2008. aastal 46,9 miljoni dollarini. 2010. aasta lõpuks olid määrad peaaegu kõik oma kahjud tagasi teeninud.
Sellest hoolimata ei mõjutanud majanduslangus ekspordimäärasid, mis suurenesid samal aastal 7,6 miljonilt dollarilt 17,7 miljoni dollarini. 2011. aastal oli Türgi laserite ekspordi kogumaht umbes 27,8 miljonit dollarit (126 laserit). Võrreldes ekspordinumbritega oli laserite import suurem, kokku 104,3 miljonit dollarit (1630 laserit). Arvatakse siiski, et impordi- ja ekspordinumbrid on suuremad laserite puhul, mida imporditakse või eksporditakse süsteemide osana, millel on erinevad, isegi mõnikord valed, HS-koodid (kaubandustoodete rahvusvaheline standardkood).
Olulised tööstusharud
Türgi on viimase 20 aasta jooksul astunud kaitsetööstuses olulisi samme. Olles varem välisriikidest sõltuv riik, arendab ja toodab Türgi tänapäeval omamaiseid tooteid riiklike võimaluste kaudu. Kaitsetööstuse alamsekretariaadi esitatud strateegilises plaanis aastateks 2012–2016 on eesmärk saavutada 2 miljardi USA dollari suurune kaitseekspordi maht. Seega on kaitseettevõtete jaoks suur nõudlus lasertehnoloogia kaasamise järele arendusse ja tootmisse.
Türgi tööstusstrateegia aruandes aastateks 2011–2014 määrati riigi üldiseks strateegiliseks eesmärgiks „Türgi tööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendamine ning ülemineku kiirendamine tööstusstruktuurile, millel on suurem osakaal maailma ekspordis, kus toodetakse peamiselt kõrgtehnoloogilisi tooteid, millel on kõrge lisandväärtus, kus on kvalifitseeritud tööjõud ning mis on samal ajal tundlik keskkonna ja ühiskonna suhtes“. Selle eesmärgi saavutamiseks on üks peamisi strateegilisi eesmärke „kesk- ja kõrgtehnoloogiliste sektorite osakaalu suurendamine tootmises ja ekspordis“. Energia, toit, autotööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, „laser- ja optilised süsteemid“ ning masinaehitustehnoloogiad on määratletud peamiste valdkondadena, millele sellele eesmärgile keskendutakse.
Teaduse ja tehnoloogia ülemnõukogu (SCST) on kõrgeim teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (TI) poliitikakujundamise organ, mida juhib peaminister, kellel on riikliku TTI-poliitika otsustusõigus. SCST 23. koosolekul 2011. aastal rõhutati, et kõrge lisandväärtusega sektoreid, mis parandavad majanduslikku heaolu, pakuvad tehnoloogia täiustamist ja suurendavad konkurentsivõimet koos jätkuva teadus- ja arendustegevusega, tuleb pidada olulisteks sektoriteks, mis suurendavad Türgi konkurentsivõimet ja tagavad säästva arengu. Optikasektorit peetakse üheks selliseks võimsaks sektoriks.
Kuigi olukord laseritööstuses on tänu lõikesektori ja kaitsetööstuse jaoks mõeldud kiudlaserite vastu kasvavale huvile kiiresti paranenud, ei olnud Türgis lasereid toodetud ja kõik lasermoodulid imporditi välismaalt. Isegi ilma kaitsetööstuse andmeteta oli laserite import umbes 100 miljonit dollarit. Seega kuulutati optika- ja lasertehnoloogia strateegiliseks tehnoloogiavaldkonnaks, mida valitsus toetab. Näiteks asutati valitsuse toel 2007. aastal FiberLAST (Ankara - www.fiberlast.com.tr), mis oli esimene tööstusettevõte, mis tegeles kiudlaserite valdkonnas teadus- ja arendustegevusega. Ettevõte projekteerib, arendab ja toodab kiudlasereid Türgis (vt külgriba "Türgi kiudlaserite pioneer").
Nagu sellest aruandest näha, on Türgist saanud elav tööstuslike lasersüsteemide turg ning riik on arendanud ka laienevat süsteemitarnijate baasi, mis liigub edasi paljudele rahvusvahelistele turgudele. Alanud on kodumaine lasertegevus, mis hakkab rahuldama süsteemiintegraatorite vajadusi. ✺
Türgi kiudlaseri pioneer
FiberLAST (Ankara) oli esimene tööstusettevõte Türgis, mis tegeles kiudlaserite teadus- ja arendustegevusega. See asutati 2007. aastal, et Türgis kiudlasereid projekteerida, arendada ja toota. Ülikoolipõhiste koostööpartnerite toel on FiberLASTi teadus- ja arendusmeeskond välja töötanud oma patenteeritud kiudlaserid. Ettevõte arendab ja toodab kiudlasereid koostöös Bilkenti ülikooli ja Lähis-Ida tehnikaülikooliga (METU). Kuigi peamine fookus on tööstussüsteemidel, võib ettevõte arendada ka kiudlasersüsteeme klientide erivajaduste ning akadeemiliste ja teaduslike rakenduste jaoks. FiberLAST on tänaseni meelitanud märkimisväärset valitsuse teadus- ja arendustegevuse rahastamist, olles sõlminud uurimislepingud KOSGEBiga (valitsusorganisatsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks) ja TUBITAKiga (Türgi teadus- ja tehnoloogiauuringute nõukogu). FiberLASTil on võime järgida akadeemilisi edusamme ja rakendada neid oma toodetes ning arendada patenteeritud ja uuenduslikke tooteid kogu maailmas. Nende lähenemisviiside abil on selle väljatöötatud kiudlasertehnoloogia juba turul märgistusrakenduste jaoks.
